Nädal läinud, nüüdseks lumi ka...

Aknast välja vaadates avanes selline pilt, mis nagu ma hiljem kuulsin, oli teidki tabanud:

Minu hommik ei alanud väga tegusalt, see-eest Janne sai kohe alustada ja ma siis jälgisin, kuidas asjad käivad. Ühe kliendi skuutri sadula nahk vajas vahetust ja Janne pidi uued tükid vanade tükkide järgi välja lõikama:

Meie õpetaja Virve jagas õpetussõnu, kuidas seda teha. Kui Janne arvas, et võiks teha tüki järgi jooned ja siis õmblusvarud juurde joonistada või välja lõigata koos õmblusvarudega, siis Virve joonistas tükile otse õmblusvarud juurde (1cm) ning nn õmblusjoont üldse mitte. Koolkondade erinevus.

Istmekatte tükkidega on veel see nipp, et tükile märkida keskkoht (murra mööda keskjoont pooleks ja tee servadesse sakid. (Märkimiseks vajaliku tööriista pildi lisan ka- Marek lubas sellise ka meile kooli muretseda :) ) Seejärel lõika see tükk keskjoone märgini välja, painuta see mööda keskjoont kangale ja joonista ka teine pool ära, tehes ka kokkuõmblemiseks varem tehtud märked teise poole samadesse kohtadesse. Selgitus keeruline, aga näeb välja nii:

Märketangid :



Gea jätkas oma istmepatjade ehk suviste tagumikualuste tegemist ning vaatamata sellele, et tegu on näiliselt lihtsa ülesandega, võttis see siiski kogu päeva aega. Seal oli palju niitide õigele poole vedamist ja siis sõlmimist, paks ja jäik dermatiin omakorda osutus väga tülikaks nurkade märkimise ja hilisema kokkuõmblemise ajal.

Aga valmis need katted said ja Gea oli ka rahul:)

Kuna niisama passimine oli siiski jama, siis hakkasin tegema oma patjadele poroloonist täidiseid. Marekis lõi õpetaja Tarkin välja ning ta tuli lahkesti appi ja näitas ohutud töövõtted ette. Ma usun, et kindlasti jagab ta ka edaspidi oma õpilastele teadmist, et poroloonisaagi kasutades peab teises käes metallkinnas olema, mida võib isegi hooletult saetera ette jätta.

Poroloonipatjade saaga, mis lahtiseletamist ei vaja, võib-olla ainult illustreerivat materjali.

 

  

Valmis padjad siis ka veelkord. Arenguruumi veel on patjade täitmise osas. Ehk saab kodumail midagi asjalikumat täidiseks panna.

See töö tehtud, andis Virve mulle "pisikese"töö. Tinglikult "pisike", sest selle detaili vana, kinniliimitud ja rabedapoolse  katte eemaldus on väiksem osa tööst:

 

Ärge küsige, mis tootega on tegu, seda ei teadnud Virve ka mitte. Esmaspäeval tule klient ise kohale, siis ehk saab selguse majja.

Küll aga oli aeganõudev, ma mõtlen a e g a n õ u d e v vana liimikihi eemaldamine. Lahustiks tärpentiin ja vahenditeks toores jõud ja puuvillane lapp.

Ja tulemus ca 2-tunnise leotamise ja kraapimise järel on: normaalne. Allesjäänud kriipsud-kraapsud on kruvikeerajajäljed, mis tekkisid dermatiini eemaldamise tulemusena. Liimi sain täiesti maha.



 Küll aga piilusin tärpentiinikompresside toimimise ajal nende viimistlusruumis. Sealne viimistlusmaterjalide kapp oli päris tore ja sisukas:

Siis näitas üks õpilane vahvaid klipse-klõpse, millega saab kangaid kokku panna kas märkimise, teppimise või muu asjatoimetuse tarbeks. Need olla ta tellinud Hiinast internetipood Wish.com kaudu. Väikesed vidinad, aga abiks olid nad küll.

 

Täna sain mina, aga palju rohkem Janne katsetada kahepoolse teppimise õmblusmasinat, mis autoistmete tööstuses on täitsa vajalik seadeldis.

Ja Janne tänase töö tulemus, kus ta kasutas sadulakatte punaste tepingute tegemisel just eelpoolmainitud masinat. Marek aitas ilusti istme peale pingutada.

 

Ja ehk aitabki tänaseks. Nädal aega  asjatatud, nädalavahetusel plaan vabamalt võtta ja ringi vaadata.