Veel nipet-näpet ja siis ongi kõik

Natuke ilmajuttu ka. Oleme siin ikka otsinud neid kevademärke, aga vähe jagatakse siia seda päikesepaistet ja kevad tundub mägede taga olema. Lumikellukesed alles õitsevad, kuid muudest lilledest pole mingit märki. Välja arvatud aknalaudade pottidesse ja maja ette istutatud väikesed nartsissid. Üksikutel hetketel, kui päike saab hallide pilvede tagant välja ning julgemad linnukesed noka lahti teevad, siis on küll õhk sidinat-sädinat täis.
Enamjaolt on aga ilm selline.

Õhtupoolikul sõitsime ratastega linna ja siis poolel teel hakkas rahet sadama! Hea, et kiiver peas oli.

Töödega hakkame otsi kokku tõmbama.  Jätkasin poroloonistme kokkupanemist ja liimimist. Kuna siinsetel õpilastel on eksaminädal, siis nende tööd ennekõike (just liimimisruumis) ja seejärel saame meiegi asjatama minna.

Olen liimimisruumis ja täisvarustuses nagu nõutud.

Peab küll ütlema, et mingil hetkel peale pingelist liimimistööd on prillid udused ja tuhkagi ei näe, kuhu seda liimi pihustama peab. Seekord oli kaetav pind parasjagu suur, nii et liimi sai piisavalt igale poole.

Porolooniste koosneb mitmest kihist ja kuna siin jäi jätkukohale jõnks sisse, siis seda üritasin tasandada vatiiniribaga.

 Paraku jäi see 2 cm porolooni alt kühmuna välja kumama ning tuli eemaldada.

Seejärel tulin mõttele, et proovida vatiini asemele kasutada sedasama poroloonitükki, mis Virve oli eile kalde all ära lõiganud. Tõesti, selle töö juures ei saa mitte midagi enne ära visata, kui töö valmis on. Õnneks oli see riba porolooniprügkastis täitsa alles. Lõikasin selle veidike kitsamaks ja siis sobitasin kohale.

Tegelikult läks liimimisel see vahetükk natuke valetpidi- lõigatud pool oleks pidanud jääma paksema porolooni poole, aga seda märkasin alles siis, kui liim oli juba tükile kantud.( Siis ei oleks see ebaühtlane pind tunda jäänud). Suuremad kühmud lihvisin raspliga maha.

 
Siis servatükk, mille esiserva lõikasin kalde alla ja liimisin nagu ülalpool pildil näha.

Tiina assisteeris mind ja aitas suuremaid poroloonitükke kenasti kohakuti tõsta, aga seegi töö sai ühel hetkel otsa. Seejärel võttis ta ette roolikatte tegemise, mida Virve oli lubanud õpetada. Janne ja Mareki tegemiste kõrvalt oli kuigipalju meeles ja Janne rool ka olemas, seetõttu läks see nikerdamine tal minu meelest päris hästi.

Tiina katsetused roolikatte ühendusõmbluse tegemisel

Lõike tegemine ja sobitamine roolile

Lõige tehtud jõudis Tiina roolikatte ka pärisnahast välja lõigata ja peale sobitada.
Mina samal ajal tegin veel nipet-näpet parandustöid Mini katte kallal ja siis täpsutasin liimiga oma läpakakoti sõlmi üle. Mulle tundub, et see on sadulsepa töö juures üsna töömahukas. Tiina arvas, et töö tuleb teha ühe õmblusega, siis pole nii palju sõlmimist. See on muidugi väga hea soovitus, aga ma ei tea mitu aastat peaks jutti õmblema, et selline tase saavutada!

Sõlmimise töö

Ja siin on läpakas oma uues kestas

Katsetasin ära ka kangaga nööbikatmise. Kui õiged tööriistad olemas, siis on see väga lihtne.

Fotol nööbi suuruse shabloon kanga väljalõikamiseks ning valmis nööbid.
 Tiina ostis oma poolelioleva tooli jaoks koolist kanga, mille rullisime minu kangarulli peale. Loodetavasti saame oma kottide ja kodinatega ikka omal jõul laevale.

See rull tuleb koju tassida

Ja nüüd siis kohvrit pakkima!