Jätkuvalt autoteemadel

Kui eilne päev lõppes sellega,et ühendame vana  Fiat Uno ja Alfa Romeo istmed ning vaatame, mis sellest välja tuleb ja kas tuleb, siis täna jätkasime ( retro teemadel) autonduse vallas.
Esiteks sai Marek ühele istmele katted peale. Siinjuures andis Virve häid näpunäited, et istme servaõmblused oleks võinud läbi teppida, siis oleks olnud lihtsam õmblusvaru ühele poole sättida ning asi oleks kallim ja luksuslikum välja näinud. Peatugedel sai Marek teppimist  ka proovida.
Kuna Janne ja Marek hakkavad varsti koju sõitma ja nende soov oli kindlasti rooli nahaga katmine läbi teha, siis seda Virve ka täna õpetas. Meil Tiinaga on see töö veel ees. Täna kuulasime teooria poolt ja vaatasime praktikas Janne ja Mareki töid- tegemisi pealt. See rooli katmise töö on väga spetsiifiline ning seda ei õpetata eriti Soome teistest ametikoolides. Tavasti on peaaegu vist ainuke kool, kus Virve on seda ise õppinud ning annab oma teadmisi ka siin edasi.

Fotodel on  meie kooli eelmise aasta praktikantide tööd, mis läksid ümbertegemisele.

Virve tõi näha ka enda koolitööna valminud rooli, kus oli kasutatud kahte erinevat materjali- helepruuni nahka ning sama värvi kalanahka. Ta oli oma uurimistöö teinud just kalanahast , katsetanud venivust, kulumist jm näitajaid. Igatahes ta kiitis, et see on  igati hea ja vastupidav materjal.

Virve valmistatud roolikate

Kõige olulisem on rooli katmise juures väga täpsete lõigete tegemine, mis ongi vast kõige keerulisem ja töömahukam osa.

See on näiteks üks päris keerukas BMW sportmudeli rooli lõige.

Kuna töö käigus tuleb vahepeal ka liimimisega tegeleda, siis siin on tore foto, kuidas Janne on liimimisruumis endale töötamiseks kõige kitsama prao leidnud.

NB! Vaata sinist silti! Vaatamata sellele, et liimimisruumis on korralik ventilatsioon, tuleb igal juhul maski kanda. Enda tervis eelkõige!

Sel ajal kui Janne ja Marek roole tegid, ei logelenud me Tiinaga karvavõrdki. Tiina alustas juba mitmendat korda selle neljakandilise detaili õmblemist ja mina olin ise endale töö muretsenud.
Nimelt jäid mul nädalavahetuse Kirpputori käigust silma 2 Soome tugitooli (porolooniga), mis olid mõnusalt pehmed, kuid vajasid katteriide vahetust. Küsisin Virvelt, et kas ma tohin toolid kooli tuua, katteriide eemaldada ning siis kooli kaudu uue kanga tellida. Virve lubas ja nii ma siis need eile ära ostsingi.

 Selline tool siis. Seest leidsin ka meistri nime ja aastaarvu 16.06.1989.

Enne katteriide eemaldamist tegin toolile peale märked uue kanga kokkupanemise jaoks.

Vahepeal tuli Virve ja pakkus meile Tiinaga taas põnevat tööd - kuuekümnendate Mini Cooperi esistmete seljatugede lahtivõtmist ja uue katte õmblemist.Tagaiste oli juba tegemisel ning istmeosa pidi tegema üks meesõpilane. Tegime seljatoele märked peale ning seejärel  harutas Tiina oma seljatoe detailid lahti. Minu kate jäi terveks, selle järgi on hiljem hea kontrollida, kui küsimusi tekib.

Väikestel poistel on tavaliselt see komme, et lõhume mänguauto ära, sest nii tahaks teada mis seal sees on.
Mul oli täitsa sama tunne, et jube põnev, mis sealt  katte alt välja tuleb.

Katte alt paljastusid tagumisel küljel rihmad ja eespool polstrina peal õhuke kiht kunstjõhvi ning ülaosas pehmenduseks vatikiht. Kogu polstril oli selline "meeldiv" aastatepikkune aroom juures.

Katteks tuleb punane dermatiin. Lõikasime Tiinaga välja seljatoe esiosa, kuhu tulevad peale tepingud ning keedrikandi materjali. Keedrikandi jõudsime valmis ka õmmelda ning dermatiinile lamineeritud porolooni alla liimida.
Teppimistöö jääb siis homseks.
Kuigi kõik teised õpilased olid ära läinud, siis meil oli tööhoog sees ning Tiina aitas mul teise tooli katte ka maha võtta. Nüüd on mul lõigete jaoks detailid olemas ja homme saab vast kanga ka ära tellida.
Kanga valimine on selle juures kõige raskem töö.